Kauge kella kaja

Jaak Joala  - Kauge kella kaja
(G. Brooker - J. Kõrgemaa) Pilgrim's progress

Meid saatmas taas on kauge kella kaja
On ühine meil tee ja õnn ning vaev
See tee on kurb kuid rõõme me ei vaja
on vaimsus meile võigas pilkenaer

Kaob maantee tolm mu noorusaeg ja lootus
On unelmatest saanud kõrbe hein
See meeli nii köitnud olematu ootus
too olematu rändama meid viib

On siin veel neid kel möödunu on meeles
Noor mees taas taamal koduküla näeb
Kus vabalt sirgund saatus saatis teele
Sind hetk veel hoidsid ema hellad käed

Veel kordki tahaks noorusmaile minna
Veel leida rõõme lapsemängudest
Kuid pole teed mis viiks meid veelkord sinna
sest olematu rändama meid viib

Meid saatmas taas on kauge kella kaja
On ühine meil tee ja õnn ning vaev
See tee on kurb kuid rõõme me ei vaja
on vaimsus meile võigas pilkenaer
on vaimsus meile võigas pilkenaer